Millal hammas vajab juureravi?

Tavaliselt juureravi vajaduse põhjusteks on järgmised hamba seisundid:

1) Pulpiit

Pulpiit on elusa hambanärvi põletik, mis tekib enamasti siis, kui hambakaaries on ravimata jäänud. Mikroobid jõuavad hambanärvini ning põhjustavad põletikku. Pulpiit võib kulgeda ägedalt (tugeva valuga) või krooniliselt (hammas eriti tunda ei annagi). Tavaliselt on sellised hambad temperatuuritundlikud.

2) Periodontiit

Kui hambanärvipõletiku ravi ei toimu õigeaegselt, siis üldjuhul hambanärv kärbub ning mikroobid jõuavad läbi hambajuure tipuava hammast ümbritsevasse luukoesse. Tekib hamba juuretippu ümbritsevate kudede põletik ehk periodontiit. Ka selline põletik võib kulgeda ägedalt valuga või krooniliselt.

Äge periodontiit (äge hamba juuretipupõletik), millele on iseloomulik tugev hambavalu ning lisaks hellus kokkuhammustamisel või survel. Algul on valu pidev, tuikav ning on arusaadav, milline hammas valu põhjustab. Põletiku süvenedes läheb valu tugevamaks ja võib kiirguda ka naaberhammaste piirkonda. Ige hamba juuretipu piirkonnas on punetav ja turses. Igemele võib tekkida ka mädakolle (abstsess). Kaasneda võib halb enesetunne ja palavik.

Krooniline periodontiit (krooniline hamba juuretipupõletik) võib kulgeda ilma sümptomiteta. Valu selline põletik enamasti ei põhjusta. Mõningatel juhtudel võib aeg-ajalt tekkida igemele hamba juuretipu piirkonda uuris (fistel), millest eritub vähesel määral mäda. Sellist põletikku on võimalik diagnoosida röntgenpildilt nähtavate muutuste järgi ning see vajab ravi sõltumata sellest, kas hammas valutab või mitte. Eriti ohtlik on sellise pideva põletikukolde olemasolu organismis nendele inimestele, kes põevad südame-veresoonkonna haigusi või kellel on kunstliigeseid.